{.i ciska fa la lalxu
|geschrieben vom See (la lalxu)}
{.i {lo lisri cu se jbera fi pa kibypapri|Geschichte entnommen von dieser Webseite.}
{ni'o la melbi ku prenu
|Melbi war eine Person.}
{.i zvati le zdani
|Sie war daheim.}
{.i zvati le sipna kumfa
|Sie war im Schlaf-Zimmer.}
{.i le zdani ku cmalu
|Das Haus war klein.}
{.i ku'i la melbi ku jinvi lo du'u xamgu
|Doch, Melbi dachte, dass es gut war.}
{ni'o pu sipna
|Sie hatte geschlafen.}
{.i ca ku ku'i, la melbi ku na sipna
|Jetzt aber, schlief sie nicht (mehr).}
{.i djica lo nu citka gi'e klama le citka kumfa
|Sie wollte essen, und ging zum Speise-Saal.}
{ni'o lu «.u'inai cizra» li'u se cusku la melbi
|Ach, wie komisch,” sprach Melbi.}
{.i catlu ro da gi'e ku'i viska no ka'e se citka
|Sie schaute überall, aber sah nichts essbares.}
{.i lu «lo se citka ku mo?» li'u preti fi la melbi la melbi
|“Was ist geschehen mit dem Essen?” fragte sie sich.}
{.i ba citka ma?
|Was wird sie essen?}
{ni'o ku'i la melbi ku ca tirna — ma?
|Doch, Melbi horchte etwas — was?}
{.i xu voksa?
|War es eine Stimme?}
{.i mutce jundi catlu ro da noi pu se catlu
|Sie sah, äußerst sorgsam, alles nochmal an, was sie bereits beschaut hatte.}
{.i ca facki lo du'u pa ractu ku co'a zvati le kumfa
|Jetzt entdeckte sie, dass ein Hase in den Saal gelangt.}
{.i le ractu ku bacru zo «coi»
|Der Hase sprach: “Hallo.”}
{ni'o na jimpe fa la melbi
|Verstanden hatte das Melbi nicht.}
{.i co'a mutce cizra
|Nun wird es recht seltsam.}
{.i lo du'u lo ractu ku tavla, cu mutce ke mutce cizra
|Dass Hasen reden,… ist wirklich 'recht seltsam'.}
{ni'o le ractu ku cusku lu «xu do djica lo nu citka?» li'u
|Der Hase sagte: “Verlangst du zu speisen?”}
{.i la melbi ku cusku lu «go'i .i do xu pu citka ro da?» li'u
|Melbi sagte: “Ja, genau. Hast du alles (weg)gegessen?”}
{ni'o le ractu ku na bacru gi'e na klama gi'e na catlu la melbi
|Der Hase äußerte sich nicht. Und bewegte sich nicht. Und schaute Melbi gar nicht an.}
{.i ba bo sutra krixa zo «go'i!» gi'e troci lo ka cliva
|Danach schrie er geschwind heraus: “Jawohl!”, und versuchte eine Flucht.}
{.i ku'i le ractu ku na mutce sutra
|Doch der Hase war nicht sehr schnell…}
{.i pu dukse citka
|Er hatte zu viel gegessen.}
{ni'o le barda prenu ku zukte fi lo nu le cmalu ractu ku na ka'e cliva
|Die große Person sorgte dafür, dass der kleine Hase nicht fliehen konnte.}
{.i la melbi ku cusku lu «mi ba citka ma? .i mi djuno» li'u
|Sie sprach: “Was werde ich essen? Ich weiß es.”}
{.i le ractu ku mutce krixa .i ku'i le voksa be la ractu cu cmalu
|Der Hase schrie umso mehr, doch die Stimme des Hasens war klein…}
{.i ba bo—
|Dann…}
{—la melbi ku cliva le zdani gi'e citka lo drata |…verließ Melbi das Haus und aß etwas anderes.}
{fa'o |~Ende~}